29.12.2021
Vaadates tagasi lõppevale aastale
Laurentsiuse Seltsi tegemised ja toimetamised on kõik leitavad siitsamast kodulehe kalendaarsest uudisterubriigist. Aastad ei ole vennad ja nii on 2021. aastalgi eelmistega võrreldes oma nägu.
Peame oma peasündmuseks iga-aastast Eduard Ahrensi konverentsi, kuid selle temaatika ja partnerid on iga kord uued. Selleaastasel järjekorras kaheksandal konverentsil räägiti eesti keele kaitsest.
Olime lõppeval aastal lausa kaks korda nomineeritud - üleriigilisele 2020. aasta keeleteo auhinnale ning Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse 2021. aasta vabaühenduse tiitlile.
Omamoodi läbivaks teemaks oli tänavu Kuusalu kiriku pruudivaip. Tõime selle mullu panipaigast tolmu, unustuse ja hiirte käest päevavalgele, puhastasime ära, ning koostöös Muinsuskaitseametiga jõudis vaip oma looga käesoleva aasta detsembris televisiooni Maahommiku saatesse.
Kehvemat tuli ka ette. Selts on alates 2018. aastast aidanud kaasa 2014. aasta põlengus tugevasti kannatada saanud Kuusalu pastoraadi taastamisele. Selleks on Selts aastate jooksul ise taotlenud ning meile on vabatahtlikult annetatud ümmarguselt 50000 eurot. Selle rahaga on trööstitus seisus olnud hoone saanud osaliselt kasutuskõlblikuks. Arusaamatutel põhjustel üritas Kuusalu koguduse õpetaja septembri lõpus üles öelda pastoraadi taastamiseks koguduse ja Seltsi vahel sõlmitud lepingu. See peatas plaanitud tööd. Hoone tagaukse pealsed augud jõuti küll kinni ehitada ja osa krohvimistöid ära teha, kuid kavandatuni ei jõutud.
Seltsi liikmed ei oska sellest loost midagi arvata.
Näis mis 2022. aasta toob.
(Vähemalt räästaalused augud tagaseinas ehitati 2021. aastal kinni ja ka suuremad krohvimistööd said osaliselt tehtud. S. Valdmaa foto.)26.12.2021
Tartu Ülikooli lõpetanute andmebaas
Tartu Ülikooli muuseumis Toomemäel on ülikooli immatrikuleeritute või selle lõpetanute nimesid sisaldav andmebaas alates ülikooli rajamisest kuni tänapäevani – kokku 180 000 nime. Toksides nimesid otsinguaknasse sisse, leiavad seal õppinud ka enda ja oma tuttavate andmed üles. Eesti riigikeele raja Eduard Ahrensi õppimine on andmebaasis samuti talletatud.
Ahrensi elus mängisid rolli 3-ga lõppevad aastad. Nii on see ka ülikooli lõpetamisega, kuna ta sai oma Testimonium nr 106 kätte 1823. aasatal.
19.12.2021
Telesaate peakangelaseks on vaip
Kuusalu pastoraadi 2020. aasta ennistustööde käigus toodi päevavalgele rohkem kui seitse ruutmeetrit suur pruudivaip. 2.veebruaril 1958.a. võeti kohalike naiste äsjavalminud hiiglaslik näputöö kirikus esimest korda kasutusse. Hilisemal ajal jäi see kasutusest kõrvale ning seisis väga halbades tingimustes. Laurentsiuse Selts lasi vaiba 2020. aastal puhastada ning eksponeeris selle. Käesoleva aasta 11.-12. septembril toimus Muinsuskaitseameti korraldusel Kuusalu pastoraadis töötuba, millega tehti algust pruudivaiba restaureerimisega. Mis edasi sai, seda saab vaadata 18. detsembrl ETV Maahommiku saatelõigus alates 13.10 kuni 24.10 aadressil https://etv.err.ee/1608423794/maahommik
15.12.2021
Kolmas kord nomineeritud!
Täna oli Laurentsiuse Seltsi jaoks rõõmus päev. Meie Selts oli Harju Ettevõtlus- ja Arenduskskuse (HEAK) 2021. aasta vabaühenduste nominent. Pärjaga pärjatud me küll ei saanud, kuid 15. detsembri õhtul 2021 oli Kuusalu vanas pastoraadis kohtumine, kus HEAK vabaühenduste konsultant Külli Volmer ja ettevõtluskonsultant Anu Ritson andsid meie Seltsile üle konkursi nominendi tunnustuskirja ning selle juurde kuuluva meeleoluka ja praktilise kingituse. Laurentsiuse Selts on tänulik neile, kes meid märkasid ja meid esitasid, ning neile, kes meid ära märkisid! See oli Laurentsiuse Seltsile meie üheteistkümne aastase ajaloo jooksul juba kolmas kord olla kaugemal kui oma vallas nomineeritud. Püüame selle poole, et saada ka auhinnatuks!
(Anu Ritson ja Külli Volmer Harju Ettevõtlus- ja Arenduskskusest Kuusalu pastoraadis. S. Valdmaa foto.)
01.12.2021
Kui ei saa jõuga, võib proovida nõuga
On tuntud tõsiasi, et mida rohkem vallas elanikke, seda kopsakam tõotab olla valla rahakott. Registrisse kantud elanike arv on omavalitsustes tihti jutuks, ning selle numbri suurendamiseks on võetud ja võetakse siin-seal aeg-ajalt üht-teist ka ette. Nii Kuusaluski. 2021. aasta jõulukuu jooksul viiakse siin läbi kampaania, millega kutsutakse inimesi end valla elanikeregistrisse kirja panema. Eluviise on ju igasuguseid - elatakse tegelikult ühes kohas, kirjas ollakse teises kohas, tööl käiakse kolmandas, kinnisvara omatakse lisaks neljandas... Nüüd kutsub Kuusalu vald inimesi, kes meie vallaga seotud, kuid pole siin elanike registris, end siin ka kirja panema. Ühtlasi on muidugi oodatud nn uustulnukad! Kuusalu valla kodanikuks olemine annab inimestele mitmeid argielulisi eeliseid ja tõotab loosiõnnegi. Mida just, saab lugeda siit. Nii et kui vallarahvast ei lisandu jõuga, võib proovida nõuga!
30.11.2021
18951 päeva 18950 vastu
30. novembril 2021 sai Eesti Vabariigi vabana elatud päevade arv ühe võrra suuremaks kõikide okupatsioonide all elatud päevade koguarvust.
Sel puhul andis president Alar Karis meie kihelkonnas asuva Vabadussõja Valkla mälestuskivi juures kodanikuõpetuse välitunni Kuusalu keskkooli noortele. (Mida president õpilastele õpetas, sellest saab aimu siit: https://tv.delfi.ee/artikkel/95268989/video-ja-fotod-alates-tanasest-on-eesti-vabadus-kestnud-kauem-kui-selle-peatanud-okupatsioon)
Juba enne presidendi saabumist olid kivi juures ettevalmistused tehtud. Kohal oli orkester, püstitatud olid telgid, varrastes ootasid riigipead lipud, kohal olid vallajuhid ja korraldavat rahvast.
Juba enne presidendi saabumist olid kivi juures ettevalmistused tehtud. Kohal oli orkester, püstitatud olid telgid, varrastes ootasid riigipead lipud, kohal olid vallajuhid ja korraldavat rahvast.
(Kell 10.45 - presidendi ootel. Vasakult Kuusalu vallavolikogu esimees Ulve Märtson, Kuusalu vallavanem Terje Kraanvelt, Kuusalu Keskkooli direktor Kristi Tarik. S. Valdmaa foto.)
18.11.2021
Krutskitega Kuusalu kuused
Tänavune Tallinna raekoja platsi jõulukuusk toodi Kuusalu kihelkonnast Mäepea külast, üsna mere äärest. Suur puu näitas iseloomu, kui muutis kraana otsas rippudes järsku oma asendit.
Ka täpselt kümme aastat tagasi Kuusalu kihelkonna Hirvli külast Tallinna viidud puu tegi omi tempe, kukkudes raekoja platsil kaks korda ümber.
Krutskitega kuused need Kuusalu kuused.
(Mäepea küla kuusk pöörab külge. ETV kuvatõmmis)
13.11.2021
Albumi "Aberdene 1662" esitluskontsert Arvo Pärdi keskuses
Ühe kõige pimedama sügisõhtu muudab laupäeval 13. novembril kell 17.00 Arvo Pärdi keskuses Laulasmaal algava kontserdiga helgemaks erakordne duo, kelle hiljutise koostöö tulemusena sündis album „Aberdene 1662“. Rahvusvaheliselt hinnatud soprani, Kuusalu kihelkonnast pärit ja siin oma muusikaõpinguid alustanud Maria Valdmaa lavapartneriks on mitmekülgne Soome muusik ja viola da gamba mängija Mikko Perkola. Koos tuuakse Eesti publiku ette hõrk kooslus aegade tagustest melanhoolsetest šoti ja inglise lauludest ning värskest improvi-satsioonist. Lugudest õhkub põhjatuulte kargust, Šoti rannajoone avarust ja hinge igatsust piiritu vabaduse järele.
Esinejad kutsuvad publikut osa saama nii haruldasest kontserdist kui tutvuma Arvo Pärdi keskusega.
Piletid saadaval:https://www.arvopart.ee/arvo-pardi-keskus/sundmused/sundmus/maria-valdmaa-mikko-perkola/
(CD "Aberdene 1662" ümbris)
10.11.2021
Ta liigub siiski!
Mööda Peterburi maanteed Kuusalu kohalt itta suunduvad autojuhid teavad, et kui soovitakse sealses bensiinijaamas autot tankida ja ka Kuusallu poodi põigata, tuleb valida üks kahest. Mõlemat teha pole võimalik. Sedavõrd absurdne on seal juurdepääsude ja mahasõitude lahendus. Olukorrale on püütud juba rohkem kui kümme aastat lahendust leida. Kõik katsed muuta bensiinijaama ja poodidesse pääsemiseks liiklusskeemi on seni põrkunud ületamatutena kirjeldatud vastuseisudele. Peamiseks takistuseks on olnud Maanteeameti kiivalt kaitstud tee-ehituslikud ja muud normid. Nüüd on siiski midagi muutunud. Mis, ei ole teada, kuid siiani võimatuks ja lubamatuks vannutut on hakatud teoks tegema. Lähemast tulevikus saab autojuht Kuusalus ilma liiklusseadust rikkumata nii autot tankida kui alevikus käia. Ehitus käib. Tore, et mõistlikkus võidab!
(Kauaoodatud tankimisvõimaluse loomine. S. Valdmaa foto.)
01.11.2021
Päevi tuleb päevast juurde, aga aeg ei vähene
Eesti Lipu Selts, Eesti Muinsuskaitse Selts, Jaan Poska Fond, Jaan Tõnissoni Selts, Kindral Johan Laidoneri Selts ja Konstantin Pätsi Muuseum juhivad tähelepanu, et lugedes 24. veebruari 1918 Eesti priiuse esimeseks päevaks, saab 30. novembril 2021 meie riigi okupatsioonidega segatud ajaloo kõikide vabaduspäevade koguarv ühe võrra suuremaks sõltlaspäevade (prof. R.Taagepera kõnepruuk) koguarvust. Seltside teatel helisevad 30. novembril 2021 üle maa kirikukellad, Vabadussõja ausammaste juurde asetatakse küünlaid ja kimpe. Laurentsiuse Selts kutsub Kuusalu kihelkonna rahvast seda sümboolset päeva ära märkima.
10.10.2021
Lõikuspühal esinesid ERR-is Kuusaluga seotud inimesed
10. augusti Klassikaraadio saates "Dünastia" olid külas Kuusaluga tihedalt seotud perekond Salumäe esindajad. Nagu saate tutvustuses öeldud, on selles perekonnas põlvest põlve peetud lugu kirikust, muusikast ja kirikumuusikast. Seda tõsiasja kinnitab ka Kuusalu rahvas.
Sama päeva hommikuses ETV "Prillitoosi" saates oli üheks külastatavaks põneva saatusega vanahärra Jüri Kraft, kes on ka Eduard Ahrensi ausamba püstitamise suurtoetaja ning meie kihelkonnas toimuval Juminda miinilahingu iga-aastastel mälestusüritustel osaleja ja esineja.
(ERR kuvatõmmised)
25.09.2021
Sõprus seob
Laurentsiuse Seltsil on tekkinud ajapikku palju sõpru. Osa neist on isikud, osa organisatsioonid.
Emakeele Selts on üks meie sõpradest, Eduard Ahrensi konverentside kaaskorraldaja. Käesoleva aasta sõpruse vili - nagu mullugi - oli see, et meie Seltsi esindaja oli kutsutud 24. septembril Väike-Maarjasse F. J. Wiedemanni 2021. aasta keeleauhinna üleandmise tseremooniale. Käesoleval aastal pälvis selle kõrge tunnustuse keeleteadlane Jüri Viikberg. Ta on olnud meie Ahrensi konverentsil ettekande tegija. Möödunud aastal sai sama auhinna Helle Metslang, kes samuti on meie konverentsi väärindaja olnud. Laurentsiuse Seltsil on väga hea meel, et meil on Emakeele Seltsiga kujunenud nii lähedased suheted, ning et meiegi saame tänu oma konverentsidele osa Eesti tippfiloloogide teadmistest ja tarkusest. Tänavu õnnitleme Jüri Viikbergi!
Jaan Tõnissoni Selts, meie sõber, saatis 23. septembril meile teate, et Selts mälestab Karl August Hermannit (1851 – 1909) tema 170. sünniaastapäeval. Hermanni tahtmine ja püüd harida eesti keelt, kirjandust ja muusikaelu oli raugematu. Ta pühendas sellele püüdele terve oma elu. Laurentsiuse Selts ühineb mälestamises.
Sõpradena seisame tugevalt!!!
(F. J. Wiedemanni keeleauhinna 2021. aasta laureaat Jüri Viikberg istutab Väike-Maarjas omanimelist tamme. Taustal seisab Väike-Maarja vallavanem Indrek Kesküla. S. Valdmaa foto.)
13.09.2021
Võrulased omavahel Ahrensist ja Kuusalust
12. septembri Mnemoturniiris kõlas õpetaja ja prosaisti, võrulase Rannar Susi küsimus Eduard Ahrensi mälestusmärgist. Küsimuse vastas nö paugupealt ära Marju Kõivupuu, kes on teadupärast eesti filoluug ja rahvaluulõtiidläne nink võro as'a ajaja. Seega keelevaldkonna spetsialist.
Küsimus ja vastus on kuulatavad https://vikerraadio.err.ee/1608321761/mnemoturniir alates 6.28.
11.09.2021
Pruudivaip on heades kätes
Muinsuskaitseameti pakutud võimalus õppida Kuusalu pruudivaipa restaureerides uusi oskusi leidis head vastukaja. Laupäeval, 11. septembril sai inimesi vaipa restaureerima just sama palju kui seda omal ajal tikkimas oli. Ega rohkem käsi ümber vaiba korraga töötama mahtunukski. Et ilm oli ilus, siis otsustati restaureerimistöö ette võtta Kuusalu pastoraadi tagaõues. Pühapäeval jätkatakse, kuid ega vaip nende kahe päevaga veel korda saa. 1958. aastal valmis vaip ühe kuuga, teadis rääkida pr Ester Paenurm, kes on nii vaiba saamise kui nüüdse ennistamise tunnistaja. Peab vaatama, kuidas edasi.
(Pruudivaiba restaureerimise töötuba Kuusalu pastoraadi tagaõues.
S. Valdmaa foto.)
30.08.2021
Tulge pruudivaipa restaureerima!
Muinsuskaitseamet kutsub käsitööhuvilisi Kuusalu pruudivaipa restaureerima. Oskusi ja teadmisi jagatakse tasuta ning lõuna ajal pakutakse veel suppi, magustoitu ja teed-kohvi kehakinnituseks pealegi.
Töövahendid ja materjalid on korraldajate poolt, kuid kui osalejad soovivad, siis võib oma villaseid lõngu ning oma käsitöökarbikese nõela ja kääridega kaasa võtta.
Osalemiseks on vaja saata lihtsalt meil:
28.08.2021
Laurentsiuse Seltsi liikmete tegemisi
Käesoleva aasta 28. augustil oli Laurentsiuse Seltsi mõnel liikmel ülesandeid täita ja toimetusi teha - nii kodu- kui naaberkihelkonnas.
(28. augustil 2021 Juminda miinilahingu mälestusmiitingul ja Esku kabeli õhtukontserdil. S. Valdmaa fotod.)
26.08.2021
Palju tuttvaid koos
26. augustil 2021 tähistas Emakeele Selts Tartus Toomemäel Ülikooli muuseumis oma 100. aastapäeva. Laurentsiuse Seltsi esindajagi oli kutsutud, kuna ES on olnud meie mitme Eduard Ahrensi konverentsi korraldamisel partneriks. Täna oligi vahva tõdeda, kui palju oli aktusel kõnelenute ja osavõtnute hulgas inimesi, kes meiegi konverentse on vääristanud. Tore on teada, et meie Selts, mis on ju nn kihelkondlik, on pälvinud võimaluse olla sõbraks sajandivanusele akadeemilisele seltsile. Olgu õnnitletud ja kestku Emakeele Selts, kelle hooleks on meie põhiseaduses nimetatud aate, eesti keele, säilimise tagamine läbi aegade!!!
(Juubeliaktuse avasõnad ES esimehelt Helle Metslangilt. S. Valdmaa foto.)
23.08.2021
Kas konverentse tasub salvestada ja Internetti laadida?
Konverentsi salvestamine, salvestuse üle vaatamine ja kohendamine ning seejärel Internetti kõikidele järelvaadatavaks seadmine on tükk tegemist.
Lauritspäeval toimunud VIII Eduard Ahrensi konverentsiga toimetasime niimoodi sisuliselt esimest korda. Tänaseks on salvestus aadressil https://www.youtube.com/watch?v=W2nun5i89H8 kogunud pea kahe nädala jooksul juubelinumbrilise 100 vaatamist. Ei tea kas seda on vähe või piisavalt? Ei tea kas salvestamist ja järelvaatamise võimaldamist tasub ka edaspidi korraldada või mitte? Selles on küsimus ...
20.08.2021
Loodame pastoraadi tagumise seina väljanägemist parandada
Niisuguseks lootuseks annab alust tõsiasi, et eile kirjutati alla leping, millega Laurentsiuse Selts sai enda kasutusse meile 2021. aasta riigieelarvest Kuusalu vana pastoraadi tagumise seina ennistamiseks eraldatud raha. Tööd saavad toimuma, nagu paaril viimasel aastalgi, meie Seltsi ja EELK Kuusalu koguduse vahel sõlmitud Seltsingulepingus sätestatu põhjal. Kui ilm lubab, ehitaja jõuab ja muid saatuse nööke segama ei tiku, saab IX Eduard Ahrensi konverentsi lõunarooga maitsta senisest palju kaunimas hoovimiljöös.
(Kuusalu pastoraadi 2018. aastal ennistatud fassad ja ennistamata taga-külg selle tänases vaates. S. Valdmaa fotod.)
VIII Eduard Ahrensi konverents on järelvaadatav
Nende inimeste huvides, kellel ei olnud võimalik lauritsapäeval isiklikult meie konverentsile tulla, salvestas Aivar Vahenõmm konverentsi. Olge kõik lahked vaatama-kuulama, kes kuidas tervitas konverentsi, millest lektorid rääkisid, mida osalejad küsisid:
Kuusalu pruudivaiba korrastamine saab teoks
Käesoleva aasta muinsuskaitsepäevade raames toimub Muinsuskaitseameti eestvõttel meie koguduse pruudivaiba restaureerimine. (Pruudivaibast on siin lehel varem juttu olnud: https://www.laurentsiuse-selts.eu/web/?Kuusalu_kihelkond___Kuusalu_kiriku_pruudivaiba_lugu)
Restaureerimise töötuba leiab aset 11. ja 12. septembril mõlemal päeval kell 10.00 - 17.00 Kuusalu pastoraadis.
Töötuba on osalustasuta ning grupi suurus on 10-12 inimest. Juhendab kunstipärandi nõunik tekstiilirestauraator Janika Turu.
Osalemisest huvitatuil palutakse end kirja panna e-kirja teel hiljemalt 6. septembriks 2021 aadressil janika.turu@muinsuskaitseamet.ee
11.08.2021
Kuusalus räägiti eesti keele kaitsest
Lauritsapäeval 10. augustil toimunud VIII Eduard Ahrensi konverents "Eesti keele kaitseks" läks korda. Huvilisi oli palju, vaktsineerimise ja läbipõdemise tõendamine oli arvesse võetud ja kohapeal kaitsevahendid olemas. Kõik kuus ettekannet otsekui kasvasid üksteisest välja ja päeva lõpuks tekkis tunne ühest terviklikust teemakäsitlusest.
Kuulajad said osa järgmisest:
Kujundujumine üldhariduskooli emakeele- ja kirjandusõpetuses (Kaja Sarapuu);
Keelekaitse aluspõhimõtted Eesti Vabariigi põhiseaduses (Ilmar Tomusk);
Euroopa Liidu Kohus eesti õiguskeele hoidja ja arendajana (Marko Tiislär);
A milleks mulle eesti keel? (Hendrik Agur);
Nii suurel kui ka väikesel keelel on väärtus tema kõnelejate pärast (Jaan Tõnisson) (Krista Aru);
Eesti keel: piitsa ja prääniku vahel (David Vseviov).
Konverentsi modereeris tuntud headuses ka tänavu Tõnu Tender.
Ühe konverentsist osavõtnu hinnang toimunule oli järgmine: "Hea konverentsi üks tunnus on ka aeg, mis kõnelejaid kuulates kiiresti lendab. Eile oli nii."
Valik konverentsil tehtud fotodest on nähtuav aadressil: https://photos.app.goo.gl/dnUWjfhJp5ZbSYX5A (autor Aivar Vahenõmm)
(autor Raul Valgiste)
Lingil https://www.facebook.com/meelis.rondo/videos/345244377083951 on külaskäik Eduard Ahrensi hauale Kuusalu kalmistul (autor Meelis Rondo)
Peatselt lisandub viide konverentsi järelvaadatavatele osadele. Esinejate nõusolekul salvestati peaaegu kogu konverents.
Nüüd on küsimus, kas 2022. aastal toimub IX Eduard Ahrensi konverents?
Laurentsiuse Selts tänab kõiki esinejaid ja osavõtjaid ning samuti konverentsi toimumisele tublisti kaasa aidanud Kuusalu valda, Veljo Tormise Kultuuriseltsi ja EELK Kuusalu kogudust.
(Kõnelejaid ja korraldajaid: Esireas vasakult D. Vseviov, K. Aru, S. Valdmaa. Teises reas vasakult H. Agur, U. Rand, I. Tomusk, M. Tiislär, T. Tender - A. Vahenõmme foto.)
Erukindralmajor Vello Loemaa kirjutab mälestusmärkidest
Vello Loemaa on üks sagedasemaid kõrgemaid sõjaväelasi iga-aastaselt Lendurite kivi juures korraldataval punaväelaste käe läbi hukkunud Eesti sõjaväelendurite mälestusüritusel. 03. augustil ilmus ERR arvamuspor-taalis tema artikkel mälestusmärkidest ja rahva mälust. Selles laiema probleemikäsitlusega loos kirjutab erukindralmajor pikemalt ja põhjalikumalt ka meie Lendurite kivist, selle juures toimuvatest mälestusüritustest ja nende lendurite saatusest, kellele kivi on püstitatud.
Artiklit saab lugeda:https://www.err.ee/1608296364/vello-loemaa-malestusmarkidest-ja-rahva-malust
VIII Eduard Ahrensi konverents toimub piirangute tingimustes
E. Ahrensi konverents toimub 10. augustil piirangute tingimustes. Osavõtjatelt oodatakse kindlasti registreerumist e-mailile sulev@jti.ee ja vaktsineerimise või Covid19 läbipõdemise tõendamise võimalust. Korraldajad tagavad konverentsiruumis käte desinfitseerimise vahendid ja oodatakse maskide kandmist.
Külalised Saksamaalt
Juuli lõpu - augusti alguse nädalavahetusel viibisid Eestis Baltische Baudenkmäler e.V. esindajad Saksamaalt. See organisatsioon on olnud tublisti toeks Eduard Ahrensi mälestussamba püstitamisele, aga rahastanud ka Kuusalu pastoraadi ennistustöid. Laupäeval 30. juulil pidas organisatsioon Tartust Domus Dorpatensise ruumidest üle Interneti aastakoosolekut, millest ka Laurentsiuse Seltsi esimees oli kutsutud osa võtma. 02. augustil olid külalised Kuusalus, kus vaadati pastoraati ja kirikut ning käidi Eduard Ahrensi haual.
(30.07. Baltische Baudenkmäler e.V. aastakoosolek Tartus Domus Dorpatensises ja külalised 02.08. Kuusalu kalmistul - vasakult Frank Miram, Friedger von Auer, Laurentsiuse Seltsi esimees Sulev Valdmaa ja Baltische Baudenkmäler e.V. esimees Michael Baron von Grotthuss.)
13.07.2021
Eduard Ahrensi konverents
Lauritsapäeval 10. augustil algusega kell 13.00 toimub Kuusalu pastoraadis konverents "Eesti keele kaitseks". Teema on elust enesest. Lugegem vaid, mida meie keele tervise ja käekäigu kohta meedias arvatakse! Konverentsi ettekannetega tõotavad esinejad kuulajaid harida, ent pakuvad ka parasjagu põnevust.
Räägitakse eesti keele õpetamisest üldhariduskoolis ja sellest, kuidas eesti keele õpe Ida-Viru noortel edeneb. Antakse ülevaade keelekaitse aluspõhimõtetest meie põhiseaduses ning tutvustatakse Euroopa Liidu Kohtu rolli eesti keele hoidja ja arendajana. Saadakse teda, kes ütles, et "nii suurel kui ka väikesel keelel on väärtus tema kõnelejate pärast" ja mõtiskletakse, kas eesti keel on alasi ja haamri vahel.
Seda rikkalikku sisu jagavad Krista Aru, Kaja Sarapuu, Ilmar Tomusk, Hendrik Agur, Marko Tiislär ja David Vseviov. Küsimuste ja vastuste korras ning pikema toidupausi ajal saavad osavõtjad samuti kaasa rääkida ja oma arvamust avaldada.
Kuna lauritsapäev on Kuusalu kihelkonna ajalooline püha, siis algab päev juba kell 11.00 Kuusalu Laurentsiuse kirikus jumalateenistusega. Kell 18.00 on kirikus võimalik kuulata Collegium Musicale kontserti, mille käigus tuleb esiettekandele Pärt Uusbergi pühale Laurentsiusele pühendatud heliteos.
Kõik on oodatud Eduard Ahrensi konverentsist ja tervest lauritsapäevast Kuusalus osa saama! Tulge ja olge hommikust õhtuni!
Et saada aimu, palju tuleb mulgiputru keeta, on palve anda tulekusoovist teada: sulev@jti.ee
Kuidas sündmus kutsub inimesi
Seda saadi näha 1941. aasta suvel punaväelaste haarangus hukkunud Eesti sõjaväelendurite mälestuseks alates 1994. aastast igal aastal korraldataval kogunemisel Järvi järvede ääres.
See sündmus kutsub nüüd juba ise inimesi, mitte inimesed osalejaid. (Kohalolnud mõistavad, mida see tähendab.) Osalejaid oli Eesti Õhuväest, Eesti Vabadusvõitlejate Liidust, J. Westholmi Gümnaasiumist, oli endiste sõjaväelendurite sugulasi ja Kuusalu valla ning kaugematki rahvast. Igal aastal lehvivad sellel sündmusel lipud, peetakse kõnesid, võetakse sõna, asetatakse lilli ja küünlaid, lõpuks süüakse ühiselt sõdurisuppi. Nii oli tänagi. Alates 1994. aastast on mälestuspäeval olnud oma osa Kuusalu Muinsuskaitse Seltsil ja hiljem ka Laurentsiuse Seltsil.
Kõik Kuusalu maile puhkama!
Siinmail on kriips alla tõmmatud jätkuprojektile ,,Kuusalu vald Lahemaal''. Kriipsu alla tõmbamine tähendab seda, et Kuusalu Ettevõtjate Liit MTÜ-l on valmis saanud nii 3000 eksemplari trükitud Kuusalu kanti tutvustavat igaühe kaarti ja suureformaadilised infokandjad kui turismiinfo veebiversioon. Kõik, kes tahavad meie kihelkonnaga tutvuda, saavad seda nüüd teha ära eksimist ja vananenud teabe orki sattumist kartmata. Muudkui meile külla ja tutvuma! Vt: https://kuusaluturism.ee
24.06.2021
Tuld punanahkadele ja muid loosungeid.
Võidupüha eel ilmus Laurentsiuse Seltsi liikmelt Sven-Olav Paavelilt raamat "Sure, koer!" Tegemist on ootusi ületava tekstiga, mis annab silmad ette mõnedele nüüdse aja teadustöödele. Eluterves võtmes kataloogitakse sajandijagu eesti poiste (militaarseid) mänguasju. Soovitus lugemiseks! Siis leiab sealt ka meie kultuuri nö ikoonilisi loosungeid ja lausungeid.
Toimus Laurentsiuse Seltsi 2021. aasta üldkoosolek
Kuusalu pastoraadis toimus laupäeval 12. juunil 2021 meie Seltsi üldkoosolek. Kinnitati Seltsi 2020. aasta majandusaasta aruanne, tuletati meelde, mis eelmisel aastal tehtud sai ja vaadati tulevikku. Tuleviku osas võeti Seltsi vastu uus liige, ning tehti muudatusi Seltsi juhtimises. Sisulise tegevuse osas oli vast kõige olulisem, et Selts soovib käesoleva aasta lauritsapäeval korraldada järjekordse, nüüd juba kaheksanda Eduard Ahrensi konverentsi. Me hoiame silmad, kõrvad ja meeled ümberringi toimuva suhtes lahti, ning sestap arvasime, et käesoleva aasta konverentsi teema võiks olla "Eesti keele kaitseks."
Huvilised saavad hakata Kuusallu tuleku plaane pidama!
Mälestuspäev "Lendurite kivi" juures 10. juulil 2021
Eesti sõjaväelendurite mälestuspäeva Kuusalu vallas Järvi järvede ääres korraldatakse järjepidevalt alates 1994. aastast. Käesolevalgi aastal kogunetakse nüüdseid erakordseimaid tingimusi silmas pidades kell 11.00 Kiiu Torni juurde. Sealt sõidetakse koos Aruhärma talu juurde lendureid abistanud ning 19. augustil 1941 hukatud Hans ja Marie Oskari mälestuskivi juurde, kust seejärel siirdutakse edasi „Lendurite kivi“ juurde. See isamaaline juulikuu päev on traditsiooniliselt Eesti Vabadusvõitlejate Liidu, Eesti Õhuväe ja Kuusalu muinsuskaitsjate iga-aastane oluline ettevõtmine.
26.05.2021
Kuusalu rahvamajas räägiti taas haridusest
Just nimelt taas, sest meie rahvamajas on viimaste aastate jooksul korraldatud mitmeid üsna suuri hariduse alaseid arutelusid. Teisipäeva õhtul olid huvilised kutsutud kohtuma haridus- ja teadusminister Liina Kersnaga. Kohal olid meie valla koolide ja lasteaedade inimesed, vallajuhid ning siinse Reformierakonna osakonna liikmed. Kokku paarikümne kuulaja ringis. Haridusprobleemidest räägiti üldiselt, nö filosoofiliselt. Et kuulajate hulgas oli mitu Laurentsiuse Seltsi liiget, siis tutvustati ministrile omalt poolt Eduard Ahrensi tähtsust meie riigikeelele aluse panijana. 
(ELL esindaja Aivar Haller ja minister Liina Kersna. S. Valdmaa foto)
25.05.2021
Tagasihoidlikult möödunud suurjuubel
Kümme päeva tagasi, 16. mail 2021, sai Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenud Kuusalu kihelkonna meestele tollase Kuusalu kirikuõpetaja Ralf Lutheri eestvedamisel ja rahva annetuste toel meie kalmistule püstitatud mälestussammas saja aastaseks. Eesti esimese omalaadse ausamba suurjuubel väärinuks palju tähelepanu, ent avalike ürituste korraldamine oli kahjuks takistatud. Sestap on plaan pidada üks korralik tseremoonia maha edaspidi. Siiski ilmus 19. mai ajalehes "Sõnumitooja" Peeter Paenurme päevakohane artikkel "Vabadussõja ausammas Kuusalus - 100", ning väärika monumendi kohta saab lisa lugeda Muisnuskaitseameti mälestiste registrist.
Tammelehtede rikkast talgupäevast
18. mail lõppes muinsuskaitsekuu, mis algas rahvusvahelisel muinsuskait-sepäeval 18. aprillil. Kuu aega tehti Eestis talguid, käidi tutvumas kultuuri-pärandiga. Laurentsiuse Selts tegi ka "käe valgeks". Nagu kavandatud, käisid mõned Seltsi liikmed sel aastal korrastamas vana ajaloolist Kordejaani rahvaplatsi Kuusalu aleviku servas. Nüüd pole seal enam hulk aastaid midagi korraldatud, sest uuemaid ja avaramai peoplatse on juurde tulnud. Riisuti mulluseid, tunamulluseid ja ennetakkatunamulluseidki tammelehti, võeti veidi võsa, korjati kokku prahti. Ega seal imet teha saanud, aga vaevanägijate südamed jäid rahule. Kultuuripärandiga tutvuti.
13.05.2021
Laupäeval 15. mail kell 11:00 Kordejaanile!
Laurentsiuse Seltsi liikmed tahavad sel aastal teha oma iga-aastase talgupäeva ajaloolisel Kuusalu Kordejaani rahvaplatsil (http://rihupoiss.pbworks.com/w/page/6846346/Kordejani%20plats%20ja%20põlistammed). Kunagine suurte ürituste ja sündmuste tunnistaja on jäänud tänaseks sootuks unustusse. See aga ei tähenda, et mälestus selle koha uhkusest kaoks ka meie meeltest. Sestap võetakse rehad ja vuntsitakse koht võimaluse piires selleks korraks üles. Mine tea, mis toob paigale tulevik!? Kes tahab kaasa lüüa, on teretulnud!
(Kordejaani täna, 30. aprillil 2021 (S. Valdmaa foto) ja millalgi varem (FrontPage - PBworks kuvatõmmis) Aeg teeb oma järjepidevat tööd!)
28.04.2021
Noored hakkavad vallas võimu võtma
Kuusalu vallas elavaid või siinsetes koolides õpivaid 14 – 26 aastaseid noori oodatakse kandideerima loodavasse Kuusalu valla noortevolikogusse. Volikokku kuulujal on avaramad võimalused meie vallas noorte elu veelgi huvitavamaks muutmiseks ja valla tööga tutvumiseks. Kindlasti annab volikogu juurde mitmekesiseid kogemusi, uusi tutvusi, enesekindlust ja julgust. Kandideerimise kohta loe:
Lendavate taldrikute kihelkond
Discgolf on sportmäng, kus mängijad peavad võimalikult vähese visete arvuga spetsiaalse lendava taldriku viskama discgolfi korvi. Nordic Houses Kiiu Discgolf Park on avatud olnud juba üle 5 aasta. Loodud on võimalused aktiivseks ajaveetmiseks looduses ja värskes õhus. Peatselt on algamas hooaeg ja avaldatud on 2021. aasta võistluskalender. Eestvedajad kutsuvad inimesi osalema selles praktiliselt kõikide jaoks jõukohases ja kaasahaaravas tegevuses. Oodatakse ka tagasisidet, et arutada täpsemalt võimalusi ja soove ning ühiselt leida kõige sobivam koostöövorm! Uurige lähemalt: www.kiiupark.ee
Tunnustus nomineeritule
2020. aastal korraldatud VII Eduard Ahrensi konverentsi "Kooli poole" eest aasta keeleteole nomineeritud Laurentsiuse Selts küll pärjatud ei saanud, kuid täna saabus Haridus- ja teadusministeeriumilt tehtut tunnustav tänukiri. Laurentsiuse Selts on tänulik kõikidele, kes konverentsi õnnestumisse oma tööd ja vaimuvara panustasid, kes meie tegu märkasid, seda toetasid ja kes meid tunnustasid!
07.04.2021
Ajalehe ettekuulutus
Tänases "Sõnumitoojas" ilmus lugu kavatusest korraldada Kuusalu pruudivaiba ajel suvel meie pastoraadis vanade tekstiilide töötuba. Tahaks väga loota, et Muinsuskaitseameti kiiduväärt initsiatiiv ka teoks saab.
Tänases "Sõnumitoojas" ilmus lugu kavatusest korraldada Kuusalu pruudivaiba ajel suvel meie pastoraadis vanade tekstiilide töötuba. Tahaks väga loota, et Muinsuskaitseameti kiiduväärt initsiatiiv ka teoks saab.
Haapsalust ja Kuusalust CD-le ning BBC-sse
BBC Raadio 3 teisipäeva 30. märtsi klassikalise hommikusöögi soovikontserdi 42. minutil kommenteeris saatejuht Petroc Trelawny mullu lauritsapäeval Kuusalus esitatud kontserdikava "Aberdeen 1662" CD-d ja kõlas laul "Joy to the person of my love". Kava esmaesitus oli 2019 Haapsalus. CD "Aberdeen 1662" on müügil "Kännulille" lillepoes.
BBC Raadio 3 teisipäeva 30. märtsi klassikalise hommikusöögi soovikontserdi 42. minutil kommenteeris saatejuht Petroc Trelawny mullu lauritsapäeval Kuusalus esitatud kontserdikava "Aberdeen 1662" CD-d ja kõlas laul "Joy to the person of my love". Kava esmaesitus oli 2019 Haapsalus. CD "Aberdeen 1662" on müügil "Kännulille" lillepoes.
18.03.2021
Vaibal on vägi kutsuda ellu teabepäev
Vaibal on vägi kutsuda ellu teabepäev
Möödunud aasta 29. mai uudises oli juttu pikemat aega rahva silma alt ära olnud Kuusalu pruudivaibast. Aasta tagasi sai see haruldane näputöö tolmust üles tõstetud, puhastatud ja eksponeeritud. Vaip pälvis muinsuskaitsjate tähelepanu. Käesoleval aastal on vaiba taas üles leidmisest saanud plaan korraldada suvel Kuusalu pastoraadis, kus vaip asub, teabepäev. Sihtgrupina nähakse eelkõige koguduste liikmeid aga ka kõiki käsitööhuvilisi. Ettekannetena on kavandatud üldine tutvustus kunstivarast kirikutes, sh tekstiilidest, ning tekstiilide hooldamisest ja konserveerimisest.
Kuusalul on kombeks ka omalt poolt ettevõtmistesse panustada, sest meie tublidel inimestel on võimekust paljuks. Seegi kord plaanitakse, et Kolga Muuseum tutvustatab kihelkonna pulmakombeid ja pulmadega seotud tekstiile, ning haruldase pruudivaiba kudumises 1957. aastal osalejad jagavad oma mälestusi.
Kõige rohkem teeb head meelt, et kavas on ka praktiline Kuusalu pruudivaiba parandamine, mida võiks teha juba suisa loengute käigus. Ajahammas, hiired ja muudki vaenlased on rohkem kui kuuekümne aasta jooksul jõudnud selles tekstiilis ka mürada. Muinuskaitseameti koostööpartneriks ettevõtmises on Eesti Käsitööliit.
Kuusalu pruudivaiba lugu saab lugeda siit.
(Fragment Kuusalu pruudivaibast. S. Valdmaa foto 18.03.2021)
Kolm korda nomineeritud
16. märtsil tehti veebiülekande vahendusel Tallinnas Kadrioru Saksa Gümnaasiumis teatavaks 2020. aasta keeleteo tiitli laureaadid. Ka Laurentsiuse Seltsi mullu lauritsapäeval Kuusalus korraldatud VII Eduard Ahrensi konverents "Kooli poole" oli 35 nomineeritu seas. Paljude pretendentide hulgast auhinnaga pärjatuks siiski ei osututud. Ahrensi nimi seondus nomineerimisega nüüd juba kolmandat korda. 1854. aastal esitas Peterburi Teaduste Akadeemia akadeemik Andreas Johan Sjögren Uurali töösturi ja metseen Pavel Demidovi asutatud ning Keiserliku Peterburi Teaduste Akadeemia poolt määratava teadusauhinna komisjonile Ahrensi 1852. aastal ilmunud grammatika teise trüki. Auhinda Ahrensile tookord ei jagunud. Laurentsiuse Selts nomineeriti Eesti Keele Instituudi ettepanekul ka 2017. aastal “Keeletegu 2017” auhinnale Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamise eest Kuusallu, mil pälvis tänukirja.
(Youtube kuvatõmmis)
08.03.2021
Kirjuid kimpusid tahetakse
Seda ütles Kuusalu proua Virve Haabsaar naistepäevaõhtusele Aktuaalse Kaamera saatele, kui võttegrupp käis tema juures varajaste tulpide ilu imetlemas. Suuraiandite kõrval on pr Haabsaar tõeline "käsitöötulpide" kasvataja, sest ta teeb seda väga kodusel kombel - mulla sees ning ahjusoojas ja taimelambivalges toas. Ja lisaks käib ost-müük iseteeninduse korras.
Kirjuid kimpusid tahetakse
Seda ütles Kuusalu proua Virve Haabsaar naistepäevaõhtusele Aktuaalse Kaamera saatele, kui võttegrupp käis tema juures varajaste tulpide ilu imetlemas. Suuraiandite kõrval on pr Haabsaar tõeline "käsitöötulpide" kasvataja, sest ta teeb seda väga kodusel kombel - mulla sees ning ahjusoojas ja taimelambivalges toas. Ja lisaks käib ost-müük iseteeninduse korras.
(ERR kuvatõmmis)
01.03.2021
Alles panime tähele, et Kahala küla on tuure täis, ja nüüd...
... kirjutab "Harju Elu", et Kahala küla neiu noodistas Kuusalu laulikuid: "Ehkki Mia Marta Ruus on kõigest 12. klassi õpilane, kirjutas ta Tartus paikneva Eesti Rahvaluule Arhiivi helilindistuste põhjal gümnaasiumi lõputöö, mis oma tasemelt ei jää alla ülikooli bakalaureusetööle."
Alles panime tähele, et Kahala küla on tuure täis, ja nüüd...
... kirjutab "Harju Elu", et Kahala küla neiu noodistas Kuusalu laulikuid: "Ehkki Mia Marta Ruus on kõigest 12. klassi õpilane, kirjutas ta Tartus paikneva Eesti Rahvaluule Arhiivi helilindistuste põhjal gümnaasiumi lõputöö, mis oma tasemelt ei jää alla ülikooli bakalaureusetööle."
Seda lugu tasub lugeda!
24.02.2021
Eesti Vabariik 103
Eesti riigi sünnipäev - tänavu tagasihoidlikumal moel. Ilma orkestri ja kõnelejateta. Küünlatuli Laurentsiuse Seltsilt ja Kuusalu Muinsuskaitse Seltsilt Eesti esimese, peagi 100-aastaseks saava Vabadussõja monumendi juures talvise madisepäeva hommikul kell 10.
(Foto S. Valdmaa)
20.02.2021
Kahala küla on tuure täis
Vast mullu septembris peeti Kahala külas Liiva laata. Nüüdsama 20. veebruaril 2021 toimus aga Kahala järve jääkas. Tähendab see Kuusalu valla saja elanikuga küla elab ja toimetab. Kahala on olnud tegus kogu aeg - ja mitte ainult lõbustuse ja majanduse alal, vaid ka ühiskondlikult. Nii elas Kahalas sõjaeelse Kolga valla vallavanem, Rahvuskogu ja Riigivolikogu liige Jakob Kalle. Praegu on Kahalast lausa neli ühiskondlikult tegevat inimest - Kuusalu vallavolikogu aseesimees, kaks vallavalitsuse liiget ja vallavolikogu sekretär. Jõudu ja jaksu külale!
(Kahala järve jääkas 2021. Foto Sten Valdmaa)
01.02.2021
Hääletage 2020. aasta keeleteo poolt!
Laurentsiuse Seltsi kümnendal aastal toimunud VII Eduard Ahrensi konverents “Kooli poole” on esitatud 2020. aasta parima keeleteo rahvaauhinna kandidaadiks. Kandidaate on kokku 35. Meie konverents on hääletusvormis aadressil https://www.hm.ee/et/node/12848number 26. Hääletada saab enne 21. veebruari ka e-posti teel keeletegu@hm.ee. 
(Foto S. Valdmaa)
23.01.2021
Nädal on jäänud!
Kõik, kes teevad 40 eurot või suurema annetuse Kolga mõisa heaks, saavad pandeemia-piirangute järgsel ajal osaleda põneval ekskursioonil mõisas. Just Kolga mõisaomanikud Stenbockid olid need, kelle Tallinna residentsis Toompeal toimetab tänapäeval Eesti Vabariigi valitsus. Annetada saab: https://www.hooandja.ee/projekt/sa-kolga-mois
Ekskursiooni sooviga annetuse tegijal palutakse endast teada anda Riin Alatalule riin.alatalu@gmail.com.
Laurentsiuse Selts kutsub hea tahtega inimesi üles aitama kaasa Eesti kõige uhkema mõisakompleksi taastamisele!
19.01.2021
Lehelugu oli ilmumas
08. jaanuaril käis Kuusalu pastoraadis möödunud aasta lõpuks tehtuga tutvumas "Harju Elu" ajakirjanik A. Viivik. Nagu 08. jaanuaril mulje jäi, niisugune lehelugu ka sündis. Taaskasutusest pastoraadi taastamisel on loos tõesti juttu.
08.01.2021
Lehelugu on ilmumas
08. jaanuaril käis Kuusalu pastoraadis möödunud aasta lõpuks tehtuga tutvumas "Harju Elu" ajakirjanik A. Viivik. Kohal olid ka töid teostanud firma Similar OÜ esindajad. Üheskoos vaadati maja keldrist tagaõueni üle ja jagati seletusi. Ajakirjanikule tundus huvi pakkuvat eriti see, et ehitamise ja taastamise käigus olid meistrimehed suutnud kasutusele võtta päris palju originaalmaterjali. Selle asemel et osta näiteks uusi palke laetaladeks ja laudist lakke, õnnestus paljutki "päästa" põlengu järgselt ladustatud virnadest. Taaskasutusse on võetud ka uksi, aknaklaasi, nagisid ja muid detaile. Seega on hoone paljuski nagu uus, aga ikka vana ja ehedat on ka.
05.01.2021
Mis saab lauritsapäeval?
Kuusalu kihelkonna ajaloolise iga-aastase pidupäeva lauritsapäeva kava koostamisega ja ürituste koordineerimisega on aastaid tegelenud Veljo Tormise Kultuuriselts. Juba uue aasta esimesel esmaspäeval võttis selle seltsi esinaine meie seltsi esimehega ühendust ja uuris, mis Laurentsiuse Seltsil selle aasta 10. augustil kavas. Peame arutama. Tundub olema kindel, et vähemalt Eduard Ahrensi konverents, järjekorras juba kaheksas, peaks küll toimuma. Olgu siis reaalis või virtuaalis.
03.01.2021
Otsitakse vadereid
Maa-amet kaardistas vana aasta lõpus Eesti kohalike omavalitsuste territooriumi kõrgeimad tipud ning tähistas nad kaardirakenduses pühade puhul päkapikumütsidega. Kui Lõuna-Eesti kohalikes omavalitsustes on kõrgeimad tipud üle 200-meetrised, siis rannikul ja saartel võib kohaliku omavalitsuse kõrgeim tipp jääda vahemikku 10-14 meetrit üle Amsterdami nulli. Meie kihelkonna Loksa linna kõrgeim punkt ongi 12,1 meetrine. Kuusalu valla kõrgeim tipp Pikajalamägi aga sellest pea kümme korda kõrgem. Kui mõnel tipul veel nime pole, saab igaüks kohalikule omavalitsusele või kohanimenõukogule teha nime määramise ettepaneku, et nimi seejärel ka Maa-ameti kohanimeregistrisse ja kaartidele jõuaks. Kuna Loksa linna tipp ongi nimeta, siis oleks moraalne õigus sellele nime pakkuda Rohuaia 2 kinnistu rahval, kelle maa peal see punkt asub.
