Laurentsiuse Selts

31.12.2015

Aastalõpu rännakuid ja õnne

Päev enne 2015. aasta lõppemist käisid kolm Laurentsiuse Seltsi liiget, lapsed kaasas, veel kord skulptoritekülas Tammispeal.Eduard Ahrensi mälestusmärgi loojate Aivar Simsoni ja Paul Männiga aeti natuke tööjuttu ja natuke aastalõpujuttu. Vaadati Seaküla Simsoni krundil metsa all hiiglaslikku rändrahnu, kiideti Paul Mändi, kes puid lõhkus ja nauditi merevaadet.Vana aasta viimane päev tõi ka suure-suure kingituse Seltsi pangakontole. Esimese nullidega lõppeva neljakohalise arvu väärtuses suurannetuse tegi meie keelemehe mälestuse jäädvustamise heaks üks eraisik. Laurentaiuse Selts on selle annetuse eest väga tänulik! Täname kõiki neid paljusid inimesi ja organisatsioone, kes meie ettevõtmist on nii oma nimeliste kui anonüümsete annetustega 2015. aastal toetanud, meie toimetamistele tegudes kaasa on aidanud ja meid lihtsalt kannatlikult on ära kuulanud. Täname kõiki inimesi, kes meie kodulehe ja Facebooki konto vastu huvi tunnevad ja meile mõtlevad! Head uut aastat!!!

17.12.2015
Maad kuulata on mõnus

Eesti rahvas ning Riigikogu on lisanud Laurentsiuse Seltsi pangakontole tänaseks nii palju raha, et 16. detsembril oli Laurentsiuse Seltsi esindajatel võimalik pidada skulptoritega eelläbirääkimisi Eduard Ahrensi skulptuuri modelleerimise üle. Raha modelleerimiseks on tänaseks koos ning skulptorite töö valmib 2016. aasta sügisel. 2017. aastasse jäävad pronksivalu ja viimistlustööd. Nende suurte tööde jaoks on aga veel palju raha tarvis koguda. Hea lugeja, aita kaasa meie poolt täna kõneldava eesti keele väljaarendajale väärilise mälestusmärgi püstitamisele! Pangakonto andmed, kuhu annetada, leiad meie kodulehelt.

16.12.2015
Uusi kirjanikke Kuusalu kihelkonnast

2015. aastal toimus Eestis esmakordselt kirjanduskonkurss BestSeller. Selle 10000 eurost auhinnafondi valiti ilukirjanduse žanris jagama ka Kuusalu kihelkonnas kasvanud ning koolis käinud Reelika Lootus. Debütandilt ilmus sel aastal varem raamat "Jälitatav" ning auhind tuli uuele teosele "Võetud ära". Reelika Lootus (kodanikunimega Paul) oli 16. detsembri hommikul kutsutud esinema ETV saatesse "Terevisioon".

11.12.2015
Eduard Ahrensi mälestusmärk saab püstitatud!

Laurentsiuse Selts on alates 2013. aastast tegelenud rahastuse otsimisega tänapäevase eesti keele ortograafia, sisuliselt meie tänase riigikeele väljaarendajale, Kuusalu pastorile Eduard Ahrensile mälestusmärgi püstitamiseks.

2016. aasta riigieelarvesse lisas sel otstarbel 5000 eurot Reformierakond. Laurentsiuse Selts tänab erakonda südamest! Juba 2013. aastast on mälestusmärgi asukohas ootamas 2-meetrist pronksskulptuuri mustast graniidist sokkel. Tänu eesti rahvale ja Kuusalu kihelkonna rahvale ning Riigikogus esindatud erakondadele on nüüd võimalik astuda järgmine samm mälestusmärgi rajamisel. Laurentsiuse Selts palub kõiki, kes väärtustavad meie keelt ja kultuuri, aidata kaasa viimase sammu rahastamisele meie keeleisale mälestusmärgi püstitamisel. 1000 eurot ja rohkem annetanud üksikisku, küla, asutuse jne nimi saab jäädvustatud mälestusmärgile. Annetada saab, sooritades pangaülekande MTÜ Laurentsiuse Selts kontole SEB Pangas nr EE871010220114903012. Laurentsiuse Selts on tänulik iga summa eest, mis mälestusmärgi püstitamise heaks tehakse. Seni mälestusmärgi heaks annetanute nimekirjaga saate tutvuda siin: http://laurentsiuse-selts.eu/web/?Annetused%2A

11.12.2015
Kuidas Kuusalu kalmistul kergemini orienteeruda?

Kuusalu kihelkonnas on Kuusalu, Loksa ja Leesi kirikute juures kalmistud. Kuusalu kalmistu on neist suurim. (Kalmistute kohta vaata siit.

Seal on suure töö ära teinud pr Agnes Valgiste ja hr Jaanus Kalju, kes on dokumenteerinud 8105 Kuusalu kalmistule maetu andmed ning laadinud internetisaidile "Find A Grave" 93% hauatähiste fotod.

Kui aga proovida "Find A Grave" andmebaasis toodud viidete järgi mõnda hauda kalmistul ka tegelikult üles leida, osutub see tihti väga keeruliseks. Nüüd on A. Valgiste, J. Kalju ja J. Jalakas Kuusalu koguduse toel Kuusalu kalmistut sektoriteks jagavate peateede äärde paigaldatud kohaviidad. Nendest on haudade ülesleidmisel abi. Vaata siit, kuidas viidad välja näevad.

07.12.2015

Las vanaemad räägivad teile, kuidas jõulude ajal olid lumised teed, ning sõitsid reed

Nii pöördus 06. detsembri õhtul laste poole, kes olid Kuusalu kirikusse Eesti Kaitseväe orkestri advendi- ja jõulukontserti kuulama tulnud orkestri dirigent Peeter Saan järgmist orkestripala sisse juhatades.

Tõepoolest - vanarahva nigulapäeva kohta möödanikus tehtud tähelepanekud ei osutunud eile tõeks. Õues möllas 8-kraadises detsembrikuumuses marutuul ja vihma tuli alt ning ülevalt. Kõlas juba kontserti alustanud Händeli Tulevärgimuusika, kuid rahvast tuli kirikusse aina juurde. Lõpuks sai kaunist ja ülevast muusikast osasaajaid sama palju kui jõululaupäeviti. Tunniajane kontsert, mis algas barokkklassikaga, tegi ekskursi läbi tuntud jõulumuusika ning lõppes kirikut ja kuulajate hingi täitnud ülipopulaarse XVI sajandi Inglismaalt pärineva muusikalise sooviga We wish You a Merry Christmas... Õues kirikuaias advendiküünaldega kaunistatud hiigelkuuse kõrvalt koju minejad olid tõepoolest rõõmsad ja elevil nagu jõululaupäeval. Pilte näeb Laurenstiuse Seltsi Facebook'i kontolt: https://www.facebook.com/Laurentsiuse-Selts-559111740786624/?fref=ts

02.12.2015

02.12.2015
Kuusalu maile otsitakse operaator Kõpsu

Kuusalu Vallavalitsus soovib leida koostööpartnerit valla kroonikafilmi tootmiseks. Kroonikafilmi pikkuseks on kokku ca 50 minutit, film antakse tellijale üle ümbrisega master-DVD-l ühes eksemplaris hiljemalt 29. detsembril 2016. aastal.
2016. aasta kroonikafilmi sündmused ja tähtpäevad, millest lõplik valik tehakse töövõtulepingu sõlmimisega, on järgmised.
Sündmused: Ekströmi marss ja näidislahing Valkla mõisa pargis 30.01.2016 (Valkla-Hara 34 km matk, 30.01.2016); Orava Tantsupidu 04.06.2015 Kuusalu staadionil (Maie Orav 75); Kolgaküla koguperepäevad (6 sündmust kalendriaastas; kajastus kroonikas ühest koguperepäevast); valla merepidu 16.07.2016; külade jalgpalliturniir 10.09.2016; Kolga Jõululaat 16.-18.12.2016.Tähtpäevad: Arno Lepnurm 95 (märtsis); Vabadussõja mälestussammas Kuusalus 95 (16.05); Lahemaa rahvuspark 45 (01.06); Kolga lasteaed 50; Kiiu 775; Kasispea 430; Virve 430.Pakkumused saata e-posti aadressile vallavalitsus@kuusalu.ee hiljemalt 15. detsembriks 2015. aastal. Eduka pakkuja kinnitab Kuusalu Vallavalitsus oma 29.12.2015 istungil. Täiendav informatsioon: 6066 382, abivallavanem Aare Ets.

22.11.2015
Eduard Ahrens on kalendris!

Müügile on jõudnud Kalender 2016, mille koostas hr Gondo Olevsoo (https://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?214988). Selles vana aja traditsiooni kohases kalender-teatmikus on ka Laurentsiuse Seltsi esimehe poolt kirjutatud artikkel Eduard Ahrensist. Loodame selle artikliga tutvustada eesti rahvale veelgi seda meest, kelle viimistletud eesti keelt me täna kõneleme ning milles toimib meie riik. Artikli lõpus on ka üleskutse annetada jätkuvalt Eduard Ahrensi mälestusmärgi loomise heaks. Ostke kalender, lugege Eduard Ahrensist, annetage mälestusmärgi heaks!

17.11.2015
Jõuluootuse orkestrimuusikat Kuusalus talvisel nigulapäeval

Mõnel pool Eestis on nigulapäeva peetud ilmade külmenemise tähiseks ja talve alguseks: Siim (simunapäev, 28. oktoober) tegi sillad, Nigul needib need kinni. Ka peetud mõnel pool nigulapäeva ööd on aasta pikimaks, mil kotkas puu otsast alla kukkuvat, sest ta küüned väsivat oksast kinni hoides ära. Juba nigulapäeval tõi püha Nikolaus headele lastele pähkleid ja kooke. Igati põnev aeg! Olgu vanade ennetega kuidas on, kuid talvise nigulapäeva 6. detsembri õhtul kell 18.00 esineb Kuusalu kirikus advendi- ja jõulukontserdiga Eesti Kaitseväe orkester. Oleks vahva, kui ka ilm läheks kontserdile tuleku ajaks mõnusalt kargeks ja öhe jaguks müstikat. Kui ka kohal pole pähkleid ja kooke jagavat Nikolaust, saab iga tulija pillimeestelt hinge kindlasti vahva jõuluootuse helina meie kaunist ja väärikast kirikust.

12.11.2015
Kus asub Kuusalu valla ja kihelkonna keskus?

11. novembril 2015 toimus Kuusalu rahvamajas rahvaarutelu, millel kokkutulnud pakkusid välja mõtteid Kuusalu valla uue üldplaneeringu koostamiseks.

Paarkümmend osavõtjat olid peamiselt Kuusalu aleviku elanikud ja aleviku tulevikust ka kõneldi. Külade rahvakoosolekud on enamuses toimunud juba varem.

Kolm töögruppi tegid ettepanekuidi selle kohta, mida üldplaneeringus Kuusalu aleviku osas näha tahetakse. Laurentsiuse Selts oli ühes töörühmas esindatud. Meie sõnum oli see, et hetkel puudub kohapeal nägemus Kuusalu valla keskusest. Nagu riigil on pealinn ja maakonnal keskus, on see loogiliselt ka vallal. Mis on aga täna Kuusalu valla keskus - see polegi üheselt selge. Tulevases üldplaneeringus oleks tore näha, et olemasolevaid väärtusi esile tõstetaks ning neile uute rajatistega tuge pakutaks. Kuusalu alevik võiks oma vaatamis- ja muude väärsustega olla niisuguseks tõmbemagnetiks Tallinn - Narva suurmaantee ääres, mis kutsuks siit mööda sõitvaid inimesi alevikku sisse keerama. Täna see päris nii ei ole. Meie keelearendaja Eduard Ahrens oli kindlasti suurkuju, kelle mälestuse jäädvustamise abil selle eesmärgi saavutamisele on võimalik kaasa aidata.

27.10.2015
Et ennast paremini tutvustada ja miks mitte ka müüa

21. oktoobril toimus Kolgaküla rahvamajas ümarlaud, kuhu kokku tulnud inimesed arutasid meie kandi turismipotentsiaali parema tutvustamise võimalusi. Pealt kümne osaleja hulgas oli väikeettevõtjaid - näiteks majutusteenuse pakkujaid Kuusalu kihelkonna poolsaartelt, kel huvi oma võimaluste paremaks reklaamimiseks, aga ka lihtsalt huvilisi . Praegu on teave Kuusalu huviväärsustest ja turismiteenusest leitav üle terve Internetiavaruse, kuid see on tervikuks koondamata ja konkreetsele adressaadile "pakendamata". Kuidas tõusta paremini esile? Selleks korraldatakse 28. oktoobril juba suurem arutelu, kuhu on esinema kutsutud asjatundjaidki, kus on kavas rühmatööd ning eeldatavaks osalejate arvuks on 60.

22.09.2015
Lilled Vastupanuvõitluse päeval

Kuusalu rahvas märkas, et Vastupanuvõitluse päeva paiku on Kuusalu kalmistul asuva okupatsioonide ohvrite mälestusmärgi juurde toodud uhked lillebuketid. Omakeskis räägiti, et niisuguseid pole selle mälestusmärgi juures varem olnudki. Huvitav, kes need kaunid lilled tõi? Fotot lilledest näeb siit.

28.08.2015

Espoo koguduse liikmed tutvusid Kuusalu kihelkonna vaatamisväärsustega
Espoo koguduse liikmed olid 22. augustil ringsõidul mööda Harjumaad. Oma teekonnal külastasid nad ka Kuusalu kihelkonda, peatudes Kiiu tornis, Muuksi linnamäel ja Kuusalu kirikus. Keha kinnitati Kuusalu söögitoas. Laurentsiuse Seltsi liikmed aitasid nii nõuga kui jõuga selle sõidu kavandamisele ja teokssaamisele kaasa.

28.08.2015
Lääneranniku Eesti Päevade peakorraldaja on Kuusalu kihelkonna inimene

32. Lääneranniku Eesti Päevad (LEP) toimusid käesoleva aasta 5.-9. augustini Kanadas 2010.a taliolümpiamängude külas Whistleris. Ürituse president Olev Rumm, kes nüüd elab juba aastaid Vancouveris, on sündinud Kuusalu kihelkonnas ja käinud Kuusalu Keskkoolis. LEP 2015 kohta saab lugeda siit.

17.08.2015
Meie kihelkonna klooster

Suvel on kaevatud Kolga mõisa õuel. Tallide läheduses satuti kivimüüritiste jäänustele. Tegemist on ilmselt XIV-XV sajandil Gotlandi Roma kloostrile kuulunud maa-alale rajatud tsistertslaste kloostri müüridega. Klooster purustati juba Liivi sõja aastatel. Pikka aega peeti kloostri "tunnusmärgiks" neljakandilise põhiplaaniga ca 1 meetri kõrgust paekivivaret. Nüüd on leitud ilselt lisa, mis aitab laiendada ettekujutust kunagi Kuusalu kihelkonnas tegutsenud kloostrikompleksist. Põhjalikuma kirjutise kloostri ja leidude kohta avaldas 12. augusti "Sõnumitooja": http://sonumitooja.ee/kolga-moisaouelt-kaevati-valja-keskaegse-kloostri-varemed/. Nelja pilti kaevetöödel päevavalgele tulnud müüritistest näeb siit: http://nagi.ee/photos/LaurentsiuseSelts/24248585/.

11.08.2015
Laurentsiuse Selts ja lauritsapäeva pidustused 2015
Ajalooliselt ainult 10. augustil Kuusalu kihelkonna suurpäevana peetud lauritsapäev kogub ajapikku väge ja mahtu. Käesoleval aastal jagus üritusi juba lausa kolmele päevale. Nagu varasematelgi aastatel, aitas Laurentsiuse Selts oma liikmete kaudu pidustuste korradamisele nüüdki kaasa. Eriti suurejooneliseks kujunes sel aastal 8. augusti rahvarongkäik, mis algas Vabadussõja mälestusamba juurest kalmistult, ning liikus läbi aleviku kiriku juurde. Rongkäigul-paraadil sammusid kolonni peas kaitseliitlased, kes olid ka ettevõtmise peakorraldajad. Esindatud olid, nagu eelmistelgi aastatel, noorkotkad ja kodutütred. Taastatud oli sõjaeelne tava, et rongkäigus näitasid enda oma lippude all Kuusalu kihelkonna külad ja seltsid. Laurentsiuse Seltsi kutsel osales rongkäigus taas Vahipataljoni aukompanii - pealt kolmekümne mehe erinevate väeliikide mundrites. 9. augustil esinesid Kuusalu kirikus vaheldumisi Riigikogu liige Aivar Sõerd, kes andis orelikontserdi, ning maalikunstnik Jüri Arrak, kes kõneles muusikapalade vahel elust, aja muutumisest ning religioonidest . Päris lauritsapäeval 10. augustil toimus kirikus jumalateenistus, ning selle järel sisustas traditsioonilise mõttekoja Kaiseväe juhataja Riho Terras. Tema sõnumiks oli, et tuleb uskuda, ning et meile on eriti vajalik liitlaste olemasolu. Kolmele päevale jagunud kihelkonnapidu aitasid sisustada paljud Kuusalu valla seltsid, ettevõtted ja entusiastid.

01.08.2015
Traditsioonid elustuvad
30. juulil arutati Kuusalu rahvamajas tänavuse lauritsapäeva kava ühe osa - rahvarongkäigu korraldamist. Rahvarongkäigud, kus osales ka Kaitseliit, kuulusid lauritsapäeva pidustuste juurde enne Teist maailmasõda. Kuigi lauritsapäev ei ununenud ka nõukogude okupatsiooni aastatel, selle tähistamist tol perioodil siiski ei toimunud.Taasiseseisvumise järel taastati ka kihelkonna suurpäev. Esiotsa selle korraldamist vanade tradistioonidega eriti ei seotud. Laurentsiuse Selts taastas rongkäigu tradistiooni 2011. aastal, kutsudes Kuusalu Vabadussamba püstitamise 90. aastapäeva tähistamisele lauritsapäeval Vahipataljoni aukompanii, kes osales tseremoonial vabadussamba juures ja seejärel korraldas uhke marsi läbi Kuusalu aleviku. Vahipataljoni aukompanii marss toimus Kuusalus ka 2014. aasta lauritsapäeval.
2015. aasta lauritsapäevaks on Laurentsiuse Seltsi idanema pandud "rongkäiguseemnest" kasvamas juba tubli taim. Esimest korda üritatakse Kaitseliidu eestvedamisel korraldada lausa suurrongkäiku, kus kohal nii kaitseliitlased ja noorkotkad-kodutütred kui pritsimehed. Rongkäigu tuumikuks kavandatakse Kuusalu kihelkonna külde ja seltside osalust oma lippude all. Ka Vahipataljoni aukompanii on taas kutsutud.
© 2015 Microsoft Terms Privacy & cookies Developers English (United States)

15.07.2015
Külalisi Austraalia külje alt Kuusalu mail

11. juulil toimus järjekorras juba 21. mälestusüritus Järvi järvede ääres Lendurite kivi juures. Kuusalu Muinsuskaitse Seltsi, Eesti Õhuväe ning Sõjaaegsete Eesti Lennuväelaste Ühenduse poolt suviti juulikuu esimeses pooles korraldatav isamaaline üritus toob kaunisse loodusesse, kus sõja-aastail leidsid aset traagilised sündmused, igal suvel kokku kuni sadakond inimest.
Osavõtjaid on alati nii kohapealt Kuusalu kihelkonnast kui ka kaugemalt. Ilmselt on inimesi, kes on osalenud lausa kõigil kahekümne ühel kokkutulekul. Tänavu olid kaugemateks külalisteks kunagiste sõjasündmustega seotud isiku sugulased Austraalia külje alt. Sellel eksklusiivsel üritusel on igal aastal kaks erilist toetajat: ilmataat ja Kuusalu vald. Esimene on pea igal aastal kindlustanud kokkusaamise ilusa ilmaga. Tänavuste muidu sompus ilma vahele oli ürituse ajaks samuti lükitud selge ja kuiv taevas ereda päikesepaistega. Kuusalu vald toetas ürituse läbiviimist omalt poolt 90 euroga.

07.07.2015
Mida on teada Kuusalu kihelkonnast pärit Vabadussõjas võidelnutest

Laurentsiuse Selts on tänulik hr Peeter Paenurmele, kes edastas Võidupühal meie Seltsile oma uurimistulemused Vabadussõjas võidelnud Kuusalu kihelkonna meeste kohta.

Huvitatutel on võimalik materjaliga tutvuda siin. Küsimus, kuhu on maetud need mehed, kelle nimed on kantud Kuusalu kalmistul seisvale Vabadussõja mälestusmärgile, ei tule inimestele tavaliselt ette. Tänu hr Paenurme hoolsale tööle on sellele küsimusele nüüd palju vastuseid olemas, kuid palju on ka ebaselget. Selgitamist vajab näiteks, miks ei ole omal ajal kui sammas 1921. aastal püstitati, kõikide sõjasangarite nimed sellele kantud. Loe rohkem siit.

07.07.2015
Mälestati Kuusalu kihelkonnast pärit Eesti riigipead
22. juunil mälestati Viinistu kunstimuuseumis Eesti Vabariigi peamisnistrit presidendi ülesannetes Aleksander Warma't tema 125. sünniaastapäeval. A. Warma (Varma) sündis 22.06.1890 Kuusalu kihelkonnas Viinistul, suri 23.12.1970 Stockholmis. Eksiilis elades oli ta ajavahemikus 30.03.1963 kuni 23.12.1970 peaminister presidendi ülesannetes. Vabariigi Valitsuse nimel tervitas ja kõneles A. Warma teenetest Eesti riigi ees minister Urnas Reinsalu. Pikema ülevaate riigipeast tegi ajaloolane Reet Naber. Üritusel osales ka A. Warma sugulasi. Esitleti A. Warma postmarki sarjast Eesti Vabariigi riigipead. Kohalolnutel oli võimalik omandada esimese päeva ümbrik vastava postitempliga.

22.06.2015

Huvi Vabadussõjas langenud Kuusalu kihelkonna meeste vastu

Laurentsiuse Seltsi poole on pöördutud küsimusega, kuhu on maetud Kuusalu Vabadussõja mälestussambal nimetatud 12 langenu põrmud? See on huvitav küsimus.

Vabadussamba juures neid haudu ei ole. Küll aga on Kuusalu kalmistul vähemalt kolme mehe hauad. Kus on ülejäänud 9 mehe viimne puhkepaik? Tuleb välja selgitada!

Laurentsiuse Selts on tänulik, kui keegi selle teate lugejatest oskab anda asjakohast teavet.

Kuusalu kalmistule on maetud ka üks Vabadussõjas langenu, kelle nime sambal ei ole. Põhjuseks on see, et mees ei olnud pärit Kuusalu kihelkonnast.

Käeolevaga teeb Laurentsiuse Selts kättesaadavaks Kuusalu koduloolase Endel Vaherma (1916 - 1994) meenutuse meie Vabadussamba loost, mille ta kirjutas 1993. aastal. Fotod ei kuulu käsikirja juurde, vaid on teksti illustreerimiseks lisatud. Lugeda saab käsikirja siit.

09.06.2015

Kuusalu kalmistu on dokumenteeritud

Kuusalu kalmistul on suure töö ära teinud hr Jaanus Kalju ja pr Agnes Valgiste. Internetisaidil "Find A Grave" on tänu neile võimalik nimeotsingus saada andmeid 8105 Kuusalu kalmistule maetu kohta. 93% hauakividest on pildistatud. Tööd andmebaasi täiendamisel jätkuvad.

09.06.2015
Laurentsiuse Seltsi aastakoosolek Rootsi rahvuspühal

06. juunil toimus Tallinnas Laurenstiuse Seltsi aastakoosolek. Arutati läbi ja kiideti heaks Seltsi 2014. aasta majandusaasta aruanne ning tehti tagasivaade Seltsi tegevusele mullu.

Majandusaasta aruanne kinnitati, Seltsi tegevus hinnati heaks. 2015. aasta on juba poole peal ja sellegi jooksul senitoimunu oli kõne all. Kavandati tegevusi, millest kesksel kohal vahendite hankimine Eduard Ahrensi mälestusmärgi püstitamiseks. Otsustati jätkata traditsioonilisi tegevusi, mida Selts on seni igal aastal teinud ning millest ka kihelkonna rahvas taas osa saab. Aastakoosolek langes sel aastal Rootsi rahvuspühale. Kokkulangevust tasub tähele panna, sest Kuusalu kihelkonna ja Rootsi vahel on mitmeid sidemeid. Olgu see siis sideme kaudu läbi Kolga mõisa: 1581. aastal läänistati see Rootsi väejuhile Pontus de la Gardiele, kelle pojatütar Christina Catarina abiellus 1658. aastal Rootsi feldmarssal krahv Gustav Otto von Stenbockiga. Edasi jäi Kolga mõis Stenbockide valdusesse kuni 1939. aastani. Rannikuline asend on mõjutanud naabrite läbikäimist, mistõttu paljud perekonnanimed meie kihelkonnas on rootsipäraste holm, ström, berg lõppudega. Paljud siitkandi pered leidsid Teise maailmasõja järel omale uued kodud Rootsis. Tänapäeval on koolidel sõprussidemeid Rootsi koolidega.

28.05.2015
Meie kodulehele sildade kogusse on lisandunud Santmäe sild

Laurentsiuse Seltsi kodulehe üks populaarsemaid ja vaadatamaid rubriike on "Sillad". Täna lisandus sinna veel üks Kuusalu kihelkonna sild. Head avastamist. Sild nr 53 saab vaadata siit. Laurentsiuse Selts ootab jätkuvalt abistavat nõuannet sildade registri täiendamiseks.

28.05.2015

Iga-aastane mälestusüritus Lendurite kivi juures

Laupäeval 11. juulil 2015 toimub järjekordne mälestusüritus Lendurite kivi juures Järvi järvede ääres. Selle korraldavad alates 1994. aastast traditsiooniliselt Kuusalu Muinsuskaitse Selts, veteran-sõjaväelendurid ja Eesti õhuvägi. Paljudel aastatel on seda Kuusalu kihelkonna üht omanäolisemat ja rahvusvahelisemat üritust toetanud Kuusalu vald.

04.05.2015
Põhjatähe mälestusmärgi lugu
Juba üle 20 aasta seisab Muuksi linnamäel uhke Põhjatähe mälestusmärk. Selle kohta pole aga eriti mingit teavet olnud leida. Laurentsiuse Seltsi palvel koostas ammendava ülevaate mälestusmärgi saamisloost Kalle Pipenberg, ühe Põhjatähe mälestusmärgiga tähistatud sündmustes osalenud Kuusalu kihelkonna mehe poeg. Ülevaadet Põhjatähe mälestusmärgist saab lugeda siit.Meie kodulehel leiduva soomepoiste materjali hulgas on foto (teisel lehel) paatkonnast, mis siirdus 20. mail 1943 Soome. Teiste seas on ka Põhjatähe mälestusmärgi püstitaja Endel Pipenberg.

26.04.2015
Kolga ranna teemalised filmid Tapurlas

Reedel, 24. aprillil näidati Tapurlas, Kass Arturi kinos kolme Kolga ranna teemalist filmi: veerandtunnist tummfilmi mardikommetest (filmitud Kolga-Aablas 1961. a.), Peeter Toominga 1984. a. filmi Lahemaast ja Laurentsiuse Seltsi 2014.a. filmi "Kus sinu pesakane..." Vaatajaid oli terve saalitäis - 17 inimest.

18.04.2015
Eesti Muinsuskaitse Selts teatab

Digitalgud tulevad taas ja toimuvad 2.-10. maini. Palume igal osaleval asutusel või eraisikul saata 24. aprilliks digitalgutoimkonnale oma kogudest talgulistele tuvastamiseks kuni 10 fotot. Üleriigilise muusika-aasta puhul keskendume muusikale. Palume saata fotosid laulupidudest ja -päevadest, muusikakollektiividest ja võistlustest Fotodele palume kindlasti lisada juba teada olev info ja see, millist lisateavet fotol oleva kohta soovitakse (kindlasti täpsutada, mida soovitakse tuvastada: muusikakollektiivi, sündmust, kohta, aega vms). Kuna varasematel aastatel on keskendutud kohtadele ja inimestele, siis sel aastal palume saata fotosid konkreetsetest sündmustest: kohaliku või üleriigilise tähtsusega ettevõtmistest või muudest muusikaga seotud üritustest. Teema tõlgendamise jätame vabaks. Fotod palume saata hiljemalt 24. aprilliks meiliaadressile: Riina.Tammai@nlib.ee

12.04.2015

Külalised Kadapiku Väino Eskeni Fondis

08. aprillil tutvustas Laurentsiuse Seltsi esimees Kuusalu raamatukogus Harjumaa raamatukogude töötajatele Kadapiku Väino Eskeni Fondi. Räägiti selle moodustaja Väino Eskeni elusaatusest ning tutvustati fondi saamise käiku. Sissejuhatuseks said paarkümmend külalist näha Laurentsiuse Seltsi poolt 2014. aastal LEADER projekti toetusel valminud filmi "Kus sinu pesakane..." algusmotiivi. Film nimelt algab Väino Eskeni isiku tutvustusega ja viidetega tema fondile. Kuna külaliste õppepäeva teemaks oli tuvumine seltsiliikumisega, siis tuli lisaks KVE Fondile jutuks ka Eduard Ahrensi mälestusmärgi rajamine. Laurentsiuse Selts on tänulik annetuste eest, mida külalised pidasid võimalikuks mälestusmärgi heaks teha. Kadapiku Väino Eskeni fondi materjalidega meie seltsi kodulehel on võimalik tutvuda siin. Külastage ka Laurentsiuse Seltsi Facebook'i kontot.

31.03.2015
Ahrensi ortograafia on eesti identiteedi oluline koostisosa

Sellest räägiti Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis 30. märtsil 2015 toimunud konverentsil "Kummardus Ahrensile". Nii oli pealkirjastatud Mati Hindi ettekanne, kuid sellele tõdemusele lisas veelgi sügavust Heli Laanekase ettekanne, milles vaadeldi, mida arvas F. J. Wiedemann Eduard Ahrensi keeletööst. Toomas Paul tõdes, et Eduard Ahrens püüdis tegelikult parandada eeskätt piibli keelt, ning selgitas, missuguste probleemidega on seejuures tulnud kokku puutuda. Ettekannete vahel pakkus muusikalist naudingut Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna Vilistlaskoor, kus laulmas kahe konverensti korraldaja - Laurentsiuse Seltsi ja Emakeele Seltsi liikmeid. Konverentsi kaaskorraldajateks olid veel Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut. Rahaliselt toetas üritust Kuusalu kihelkonna ettevõte Balti Spoon OÜ.

Ettekannete lõppedes jätkus arutelusid kohvilaua juures ning EELK konsistooriumis arutas rühm konverenstil osalenudi hiljem veel ka Eduard Ahrensile püstitatava mälestusmärgiga seotud majanduslikke küsimusi. Üheks tõdemuseks oli sellelt arutelult ka mõte, et Eduard Ahrensi konverentse võiks korraldada igal aastal. Tema keeletöö väärib tänasest märksa suuremat tuntust. Pilte koverentsist näeb siit.

25.03.2015
Kuusalu vanal pastoraadil taas katus peal

Kuusalu vana pastoraat, milles elas ka Eduard Ahrens, sai 2014. aasta aprillis toimunud tulekahjus kõvasti kannatada. Hoone tollasest olukorrast ja järgnenud taastamistöödest on mõningast jooksvat infot siin, meie kodulehel. 2015. aasta märtsi lõpuks on Kuusalu valla ja annetajate toel hoonele uus uhke punane katus taas peale saanud. Sisemised tööd tahavad aga kõik veel tegemist. Kuidas Kuusalu vana pastoraat uue katusega välja näeb, saate vaadata siit.

20.03.2015
Leesil keelte paabel tulekul

Lõuna-Eesti mehed Ahto Raudoja ja Aapo Ilves tulevad Lahemaale Kolga randa külla. Leesi rahvamajas toimub laupäeval, 28.03 kell 14.00-17.00 mõnus olemine teemal "Seto ja Võro jäävä ello". Räägitakse seto ja võro keele ning kultuuri elujõust, oma tegemistest ja muust olulisest. Meestel on kaasas raamatud, plaadid ja kitarr.

16.03.2015
Ahrensi konverents Teaduste Akadeemia saalis

Laurentsiuse Selts, Emakeele Selts, Tartu Ülikool ja Eesti Keele Instituut korraldavad 30. märtsil 2015 Teaduste Akadeemia saalis Tallinnas emakeelepäevale ja Eduard Ahrensi keeletööle pühendatud konverentsi "Kummardus Ahrensile".

Emakeelest ja Eduard Ahrensist peavad ettekande Mati Hint, Heli Laanekask ja Toomas Paul. Kaastegev Tartu Ülikooli Naiskoori Tallinna Vilistlaskoor.
Korraldajad soovivad konverentsiga tähtsustada Eduard Ahrensi isikut tänapäevase eesti keele väljaarendajana ning saada avalikkuse tuge Ahrensile mälestusmärgi püstitamiseks. Kohapeal on võimalik mälestusmärgi heaks annetada.
Konverentsist osavõtuks on vaja registreeruda (sulev@jti.ee).
Konverentsi korraldamist toetab Kuusalu valla ettevõte Balti Spoon OÜ.

16.03.2015
Lennukil mööda kihelkonna rannikut
Delfi fotograaf Andres Putting käis lendamas politsei-ja piirivalveameti lennusalga lennukiga ja tegi lennu ajal mitmeid fotosid, millel jäädvustatud ka Kuusalu kihelkonna rannikut mere poolt vaadatuna. Andres Puttingu lugu saab lugeda Delfist. Aerofotot Juminda poolsaare põhjatipust vaatega lõuna poole näeb siit.

10.03.2015

Uut meie kodulehel

Laurentsiuse Seltsi kodulehele on üles laetud Kuusalu kihelkonna Kiiu koolis õppinud soomepoiste nimekiri. Sellega saab tutvuda siin.

02.03.2015
Eduard Ahrensi ja emakeele konverents tulekul

Laurentsiuse Selts ja Emakeele Selts korraldavad esmaspäeval 30. märtsil Tallinnas Teaduste Akadeemia saalis ühise konverentsi "Kummardus Ahrensile".

Konverentsiga soovitakse esile tõsta Eduard Ahrensi panust eesti keele arengusse ning tõmmata tähelepanu keelemehele mälestusmärgi püstitamisele.

Konverensti korraldamist toetab rahaliselt Balti Spoon OÜ. Balti Spoon OÜ on ka üks mälestusmärgi püstitamise fondi annetanutest, kelle panus nüüdseks on Riigikogu toetuse järel suuruselt järgmine.

26.02.2015
Eesti Vabariigi 97. aastapäeva tähistamine Kuusalu kihelkonnas

Eesti Vabariigi aastapäeva tähistamine toimub Kuusalu vallas väljakujunenud tava kohaselt. Hommikul asetatakse sõnavõttude saatel lilli Vabadussõja piirikivi juurde Valklas ning Vabadussõja mälestussambale Kuusalu kalmistul. Käesoleval aastal tervitas Vabadussõja mälestussamba juures peetud mälestushetkel kokkutulnuid Riigikogu liige Kalle Palling. Traditsiooniliselt on Kuusalu kirikus ka tähtpäeva jumalateenistus ning sellele järgneb rahvamajas aktus. Rahvamajas avati Kuusalu kihelkonnast pärit noore kunstniku Marko Pikati tööde näitus.

Loksa linnas esines tunniajase südamliku kontserdiga Koit Toome, kes laulis laule Jaak Joala repertuaarist. Kontserdile järgnenud aktusel tunnustas linnapea Värner Lootsmann paljusid linna heaks töötanud teenekaid inimesi tänukirjade, aumärkide ning mälestusesemetaga. Nii Kuusalus kui Loksal oli rahvale kaetud pidulaud.

Pilte mälestushetkest Kuusalu vabadussõja mälestussamba juures ning Koit Toome kontserdist Loksal näeb siit.

11.02.2015
Kuusalu kihelkonna uuem arhitektuuripärand

6. veebruar Harju Elu kirjutas, et aastatel 2007-2012 kaardistati Eesti Kunstiakadeemia eestvedamisel ja kultuuriministeeriumi tellimusel Eesti uuemat arhitektuuripäranit tsaariajast kuni taasiseseisvumiseni (1870–1991). Kuusalu kihelkonnas kaardistati kaks arhitektuuriobjekti: Loksa bussijaam ja Kuusalu palvela.

Loksa bussijaama hoone võeti Kultuuriministeeriumi poolt 2014. aastal ka muinsuskaitse alla. See on esimene ja ainuke Eesti Teise maailmasõja eelne spetsiaalselt bussijaamaks ehitatud hoone. 1939. aastast pärinev hoone on punasest tellisest esinduslikus art déco sugemetega funktsionalistlikus stiilis. Bussijaama esimesel korrusel paiknesid ootesaal, töötajate ruumid, bussigaraažid, pagasiruum ning hooneesisele väljakule avanes reisijate varjualune. Teisel korrusel olid bussijuhtide toad, mida kasutati majutamiseks. Hoone interjöör on tänaseks ümber ehitatud, kuid seal on säilinud mitmeid arhitektuurselt väärtuslikke elemente: puidust trepp, teise korruse uste profileeritud piirdeliistud, ahi ja pliit. Kuigi originaalprojekti ei ole leitud, on sekundaarsete allikate põhjal võimalik väita, et hoone projekteeris arhitekt Elmar Lohk, kes oli 1930. aastate Eesti tuntumaid arhitekte. Hoone kujundab oma tugeva karakteriga veel tänagi Loksa linnakeskuse üldilmet.

Kuusalu vennastekoguduse palvela on ehitatud 1935. aastal kohalikku päritolu arhitekti August Volbergi ja Edgar Velbri projekti järgi. Hoone ehitati 19. sajandil rajatud palvela asemele, mis lammutati vahetult enne uue ehituse algust. Palvela on säilunud tänaseni pea muutumatul kujul. Ehitusmeistrid olid kohalikud mehed Adam Aaberg ja Gustav Thomson.Palvela kohta vt rohkem siit.

Pilte Loksa bussijaamast ja Kuusalu vennastekoguduse palvelast näeb siit.

03.02.2015
Eduard Ahrensi ausammast on juba toetanud ligi 400 inimest

Peale 7. jaanuari 2015 “Sõnumitoojas” ilmunud artiklit, milles tutvustati ka Eduard Ahrensi mäletussamba rajamise seisu, on taas hakatud Laurentsiuse Seltsi pangakontole tegema selle heaks annetusi. Selts on tänulik kõikidele annetajatele ning peab suureks tunnustuseks seda, et ka paljud tuntud inimesed on meie ettevõtmist toetanud, meid ja meie ettevõtmist sellega usaldanud. Nii on seni teinud annetuse näiteks kirjandusteadlased Piret Norvik ja Peeter Olesk (kes on ka poliitik ja endine minister); Riigikogu liikmed Mart Meri (Sotsiaaldemokraatlik Erakond) ja Mart Nutt (Isamaa ja Res Publica Liit), Laine Randjärv (Reformierakond), Jüri Ratas (Keskerakond), Rein Ratas (Keskerakond), Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam (Isamaa ja Res Publica Liit) ja tema abikaasa Mari-Ann Kelam (Isamaa ja Res Publica Liit) ning poliitikud Yoko Alender (Reformierakond), Andres Ammas (Vabaerakond), Piret Tarto (Vabaerakond) ja Lauri Vahtre (Isamaa ja Res Publica Liit); teadlased Ulve Kala-Arvisto ja Mait Arvisto (kes on ka endine Tallinna Ülikooli rektor), Pille Kippar ning Mati Kaal abikaasaga; vaimulikud Vello Salo, Ahti Udam ja Peeter Paenurm perekonnaga; Kuusalu kihelkonna haridusjuhid Kuusalu Keskkooli endine direktor Laine Kadajas, Vello Sats abikaasaga, Õnnela Tedrekin, Kaja Martinson; endine Kuusalu vallavanem Herko Sunts abikaasaga; vabadusvõitleja Kalju Mätik; Eesti Õhuväe ülem Jaak Tarien; Harju Maavalitsuse Haridus- ja sotsiaalosakonna juhataja Maris Liiders.

Nõu ja jõuga on aidanud ning ettevõtmisele suurt praktilist kaasabi osutanud kultuuriminister Urve Tiidus (Reformierakond), Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, EELK peapiiskop electus Urmas Viilma, poliitik Andres Kaarmann (Isamaa ja Res Publica Liit).

Annetajate täisnimekirja näeb siin ja see täieneb.

02.02.2015

Lepingute allakirjutamise päev

Küünlapäeval ja Tartu rahulepingu sõlmimise aastapäeval 2. veebruaril allkirjastati ka Siseministeeriumi ja Laurentsiuse Seltsi vaheline leping 5000€ suuruse toetuse kohta. Lepingu p.2.2 ütleb, et "Toetus on määratud kirikutegelasele ja eesti keele uurijale ning keelekorraldajale Eduard Ahrensile mälestusmärgi püstitamiseks." Eesti rahvas on nüüdseks annetanud mälestusmärgi hüvanguks omalt poolt teist samapalju ehk 10% kogu samba eelarvest. Loodame, et annetajaid jätkub ka edaspidi, ning see mees, kelle tööga uuendatud kirjaviisis Eesti riigi sünnitunnistuseks nimetatud Tartu rahulepingu eesti keelne osa koostati, saab väärilise mälestusmägi.

31.01.2015

Meie koduleht on taas nähtav

Nagu 27. jaanuari 2015 õhtul teatas AS WaveCom, kelle serveris on Laurentsiuse Seltsi koduleht, et nende töös tekkisid tõrked, ning andmeladu endisel kombel enam tööle ei hakka. Meie Seltsi koduleht oli samuti kuni 31. jaanuari hommikuni "maas", kuid on nüüd taas leitav. Oleme tuvastanud, et varasemast materjalist läksid kaduma viimase nädala-paari Eduard Ahrensi mälestussamba jaoks annetanute nimed. Vabandame kõikide lahkete annetajate ees, kelle nimed vahepeal ära kadusid, aga nüüd on kõik taastatud. See on leitav siit. Jaanuarikuu jooksul tegi Seltsi pangakontole nimelise annetuse 15 inimest. Lisaks tegi annetuse korjanduskastidesse samuti 15 inimest. Annetanute arv jaanuaris oli märgatavalt suurem kui varasematel kuudel.

31.01.2015
Kuusalu vanal pastoraaldil uued sarikad peal

30. jaanuaril 2015 oli Kuusalu vana pastoraadi sarikapidu. Põlengujärgse hoone kallal toimetanud töömehed on nüüdseks jõudnud valada hoonele betoonist uued vahelaed ning panna sarikad.

Kokkutulnud umbes kolmekümne inimese juuresolekul õnnistas EELK uus peapiiskop Urmas Viilma hoonet.

31.01.2015

Ammu-ununenud vaateid Kuusalule

Üks Kuusalu elanik, pensionipõlve pidav kooliõpetaja andis Laurentsiuse Seltsile üle kolm fotot, mis on tehtud 1960-ndail või 1970-ndail aastail. Kolm omaaegset värvifotot, mis nüüdseks luitunud, kujutavad teeristi, kust tollaselt Leningradi, praeguselt Peterburi maanteelt sai pöörata nii lõunasse - Kuusalu alevisse kui mere poole põhja. Fotodel on näha betoonplokid, millest Leningradi maantee oli ehitatud, imposantne bussi ootepaviljon, mere poole suunduva tee algul piiritsooni (rohe-punane) keelusilt ja palju muud, mida nooremad inimesed ei ole näinud ning mis vanematelgi ununenud. Laurentsiuse Selts tänab selle huvitava materjali eest. Pilte näeb siit.

« eelmine| üles| järgmine »

Sisu